Kolmapäeval käisin Positiivi fotokoolitusel, mida viis läbi Silvia Pärmann. Teemaks oli “Linn ja inimesed reisifotol”, mida ilmestas hästi Positiivi õppeklassis koolitaja enda isikunäitus pealkirjaga “Kellega ma seni kohtunud olen”. Koolitus oli põhjalik ning õnneks mitmekülgne: lisaks näituse piltidele saime tutvuda ka selle aasta Tamroni reisifoto konkursi finaalitöödega ning lõpuks ka kuulsamate reisifotograafide elulugudega.

Eks koolituse põhisõnum oli ikka üks: hea reisifoto on see, mis saab tehtud ning tehtud saab ta vaid siis, kui oled reisil ja kaamera on igapäevaselt kõhul rippumas, mitte hotellitoas konutamas :) Olen sellega väga nõus – kui vaevata pead õige tehnikaga ning siis kaasa tarida 4 objektiivi, välgud ja statiivid ning need siis kohvrisse jätta, sest tavaari kaasas tassimine on tülikas, siis ei ole uhkest kaamerast mitte mingit kasu. Reisil võib poole praktilisem olla hoopis väike aparaat, kuid selle puhul võib nõudlikum kasutaja jälle tulemusega mitte rahule jääda. Eks tuleb leida kuldne kesktee: varustus, mis on kasutaja jaoks mugav ja käepärane ning mis teeb pilti enda ootustele vastavalt ning võrdlemisi kiirelt. Muidu võib riskida eriti imetabase momendi maha magamisega.

Reisifoto meeldib mulle just seetõttu, et inimene on endale mitteharjumuspärases keskkonnas ikkagi rohkem tähelepanelik, kui kodutänaval jalutamas. Nii on palju suurem tõenäosus, et ka väikesed detailid tunduvad huvitavad ning saavad pildile püütud. Reisifoto ei ole vaid järjekordse vaatamisväärsuse jäädvustamine, vaid teise maa ja kultuuri eripärade edasi andmine võimalikult neile omasel kujul. Aga ka kõigile tuntud objekti võib reisifotole püüda hoopis teises võtmes, kui iga turist on harjunud nägema.

Rääkisime koolitusel ka inimeste pildistamisest reisil. Kas küsida luba, kuidas? Mis saab siis, kui ei räägita ühist keelt? Pean tunnistama, et see on minu nõrgaks küljeks, ometi köidavad mind reisiportreed väga! Ehk on probleemiks olnud alati kellegagi koos reisimine. Nagu ka Silvia kinnitas: üksinda on palju kergem saada kohaliku inimesega kontakti, kui kambakesi peale lennata. Ehk olekski aeg hakata planeerima esimest reisi üksinda, mille põhieesmärgiks on pildistamine? :)